Natural law

Vaste

Loomuseadus, loomuõigus

Law of nature (ingl), lex naturalis, lex naturae (ld), Naturgesetz (sks), Naturrecht (sks)


Seletus

Mõiste 'natural law' võib tähistada nii universaalset maailma valitsevat seadust (seadusi) kui ka moraali- ja õigusteoreetilist süsteemi, mis seda (neid) kirjeldab ja süstematiseerib. Esimesel juhul on tõlkevastena sobiv termin 'loomuseadus', teisel juhul 'loomuõigus'. Loomuõiguse traditsiooni järgi tulenevad fundamentaalsed moraalinormid (nimetatud traditsioonis: loomuseadused) objektiivselt maailma ja/või inimese olemusest. Loomuõigust tuleb eristada positiivsest õigusest, mis kirjeldab õigusnorme, mis kehtivad konkreetsetes poliitilistes ühendustes.




Etümoloogia ja päritolu originaalkeel(t)es

1. Loomuseaduse mõiste pärineb antiik-Rooma stoikute filosoofiast, kus sellega tähistati positiivsetest seadustest kõrgemaid, inimesele loomuomaselt antud moraalinorme ning õiglusprintsiipe. Stoikute nägemuses on maailm eesmärgipärane ja korrastatud ning seda valitseb Jumala igavene seadus ehk loomuseadus. Kuna inimene on mõistuse kaudu võimeline osalema Jumala mõistuses, siis on inimene ühtlasi võimeline seda seadust tunnetama. Loomuseadus (lex naturae) kirjutab inimesele ette vooruslikud teod, et ta tegutseks korrastatud universumiga kooskõlas (Cicero, de Legibus I, 18).

Stoikute ideed loomuseadusest mõjutasid kristlikku moraaliteoloogiat ja õigusteooriat. Aquino Thomase (1225-1274) seaduste hierarhias on loomuseadus (lex naturalis) see osa Jumala igavesest seadusest (lex aeterna), mis reguleerib inimese käitumist. Thomas defineerib loomuseadust vastavalt kui "igavese seaduse osalemist mõistuslikus olendis (... participatio legis aeternae in rationali creatura lex naturalis dicitur). Kui igavene seadus (Jumalik plaan kogu maailma suhtes) jääb paljuski inimese eest varjatuks, siis loomuseadus on kõigile vahetult loomuliku mõistuse abil kättesaadav - see on inimesse söövitatud Jumalik valgus, mis võimaldab teha vahet hea ja kurja vahel (Summa theologiae Ia IIae, Qu. 91, art. 2). Laiemas mõttes puudutab loomuseadus kõiki elusolendeid, sest ka loomadele on tungide (instinktide) näol antud käitumisprintsiibid, mis kallutavad neid igavese seadusega ettenähtud tegevustele ja eesmärkidele. Vastavad tungid on ka inimesel (enesesäilitamistung, sugutung), ent neile lisanduvad mõistuse abil tajutavad ettekirjutused. Loomuseaduse esimene printsiip on "teha head ja vältida kurja", millele omakorda tuginevad teised printsiibid. Need seisnevad eeskätt ühiskondlikku elu hoidvates ja edendavates reeglites, sest inimene on loomult sotsiaalne olend (ST Ia IIae, Qu. 94). Inimese loodud positiivsed seadused (leges humanae), on Thomase õigussüsteemis üldist laadi loomuseaduste "rakendusseadused", mis täpsustavad hea ja kurja olemuse konkreetsetes situatsioonides. Positiivsed seadused on "seadused" (siduva jõuga) ainult juhul, kui nad tulenevad loomuseadusest ega ole sellega vastuolus.

Stoikute loomuseaduse (lex naturae) mõistet ei tohiks segi ajada Rooma juristide loomuõiguse mõistega (jus naturale), samas põimuvad nende mõistete tähendusväljad alates keskajast.



Etümoloogia ja päritolu eesti keeles

Mõistet 'loomus' tuleks eristada 'loodusest'. Kuigi üldises plaanis võiks stoikute loomuseadust mõista ka kui loodusseadust (ld natura tähistab siin loodust kui tervikut), siis on 'looduse' mõiste kasutamine siin siiski kahes suhtes problemaatiline: 1) viitab tänapäeva loodusseadus paratamatult kehtivale seaduspärasusele, mida ei ole võimalik rikkuda (sellises mõttes räägivad loomuõigusest (jus naturale) Rooma juristid); 2) on stoikute natura teleoloogiline, st koosneb kindla loomuse ning eesmärgiga asjadest/ olenditest. Viimasele viitabki mõiste 'loomus' - tegemist on asjade loomusesse puutuva seadusega. Samas sellest loomusest on võimalik kõrvale kalduda valede harjumuste või mõtlemisvigade tõttu.

'Loomuse' mõiste on kohane ka uusaegse 'naturale' (ld k) või 'natural' mõistete tõlkimiseks sõnaühendites (natural law, natural right, state of nature), kuna need on uusaegses loomuõiguses seostatud inimloomusega. Looduseaduse või loomu
õiguse mõisted tulenevad inimloomusest, samas kui loomuseisund (state of nature) kirjeldab inimestevahelist seisundit, nii nagu see tuleneb puhtalt inimloomusest (vastandatuna tavadele või poliitilisele võimule kui selle seisundi kujundajatele).

Näited

Thomas Hobbes (tlk Rein Toomla): "Tõepoolest, loomupärased seadused iseenesest (nagu õiglus, erapooletus, tagasihoidlikkus, halastus ja kokkuvõtvalt – käitu teiste suhtes nii, nagu tahaksid, et käitutaks ka sinu suhtes), ilma mingisuguse jõu hirmuta, mis sunnib neist kinni pidama, on vastuolus meie loomulike kirgedega, mis viivad meid erapoolikuseni, uhkuseni, kättemaksuni ja nii edasi." (Hobbes 1990: 27)

John Locke (tlk Alar Kilp): "Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele." (Locke 2007: 12)

Jean-Jacques Rousseau (tlk Mirjam Lepikult): "Ja kui lõpuks suudetaksegi öelda, mis on loomuseadus, ei aita see veel sugugi paremini mõista, mis on riigiseadus." (Rousseau 1998: 57–58)


Märkused ja soovitused

Soovitaks kasutada universaalsete moraaliseaduste ning õigusnormide teooria üldnimetusena mõistet 'loomuõgus', seevastu kui mõiste 'loomuseadus' peaks jääma kitsamalt stoikute ning Aquino Thomase (lex naturalis) tõlkevasteks. Sellega seonduvalt tuleks aga omakorda eristada kohustavat loomuõigust (natural law) ja lubavat loomuõigust (natural right) uusaegses poliitikafilosoofias.

Mõistele 'loomupärane' eelistaks lühemat varianti: 'loomulik, nt loomulikud õigused.

Seotud mõisted

State of nature, Natural duties, Natural rights

Allikad

  • Hobbes, Thomas 1990. Leviathan ehk kirikliku ja tsiviilriigi olemus, vorm ja jõud. [Katkendid]. Rein Toomla toim., Tekste poliitikateaduse klassikast, lk 27–50. Tartu
  • Locke, John 2007. Teine traktaat valitsemisest. Essee tsiviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest ja eesmärgist. Tallinn: Kultuurileht
  • Murphy, Mark 2008. The Natural Law Tradition in Ethics. Stanford Encyclopedia of Philosophy. [[1]]
  • Rousseau, Jean-Jacques 1998. Ühiskondlikust lepingust ehk riigiõiguse põhiprintsiibid. Tallinn: Varrak

Autorid

  • Eve Kitsik
  • Eva Piirimäe

0 kommentaari

    Lisa kommentaar

    Sinu eposti ei avaldata. Nõutavad väljad on märgitud tärniga.

    *

    *