Kohustuste irratsionaalne edasilükkamine: ennustavad tegurid ja võimalikud tagajärjed

Print

Anyone can do any amount of work,
provided it isn't the work he is supposed to be doing at that moment.
~Robert Benchley

Projekti meeskond:

Kati Aus (projektijuht, e-mail: katiaus@tlu.ee)
Anna-Liisa Jõgi
Grete Arro
Elina Malleus
Maria Tamm
Nele Kuldkepp
Aire Raidvee
Tanel Visnapuu
Eva-Maria Kangro
Kätlin Peets
Eve Kikas

Projekti lühitutvustus:

Prokrastineerimine on sõna, mida suur osa inimestest igapäevaselt ei kasuta, kuid see-eest tegevusena agaralt praktiseerib. Tegemist on kohustuste irratsionaalse edasilükkamisega, mida võib pidada häirunud eneseregulatsiooni vormiks ning mille otsene tagajärg on see, et kaldume olema oma tegutsemises ebaefektiivsemad kui võiksime olla. Prokrastineerimise senine definitsioon ei pruugi hõlmata kogu tõde, seega tegeleme projekti käigus aktiivselt ka definitsiooni täpsustamise ja piiritlemisega, võttes hõlmamatu hõlmamiseks oma uurimustes lisaks nn prokrastineerijatele sihikule ka mitte-prokrastineerijad. Jah, nad on tõesti olemas.

Prokrastineerimiskäitumine võib ilmneda kõikvõimalikes elusfäärides: me lükkame edasi lõputöö kirjutamisega alustamist, regulaarset hambaarstivisiiti, tervisespordi regulaarse harrastamisega pihtahakkamist, või otsuse langetamist olukorras, kus edasilükkamine on ebakohane. Käesolev uurimisprojekt ründab üldist probleemi spetsiifiliselt akadeemiliste tegevuste kontekstis ning võimalik, et selle juurte kohalt – uurime prokrastineerimist lapse- ja noorukieas, kuna eeldame, et prokrastineerimiskäitumine kujuneb välja enne täiskasvanuiga. Teisisõnu, tahame teada, millised inimeste omadused on tegevuste irratsionaalse edasilükkamise ennustavateks ohuteguriteks.

Kuidas seda teada saada? Meie projekti mõningaseks eripäraks on suunatus probleemi võimalikult komplekssele käsitlusele. On teada, et prokrastineerimine võib olla seotud terve plejaadi erinevate nähtustega nagu isiksuseomadused (sh impulsiivsus; Ferrari & Pychyl, 2012), mentaalse ressursi piiratus (Vohs et al., 2008), enesehinnang (Owens ja Newbegin, 2000), ajataju (Ferrari & Diaz-Morales, 2007) jne, mistõttu oleme kaasanud erinevaid noori eksperte nii eksperimentaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuroteaduse kui kasvatusteaduse suunalt; samuti erinevate andmeanalüüsimeetodite „koolkondade“ esindajad (variaabli- vs indiviidikeskne analüüs).

Lisades hariduse kontekstis  elementaarselt vajaliku aja/arengu dimensiooni, püüame prokrastineerimiskäitumise taustategurite ning nende võimalike kombinatsioonide väljaselgitamisega jõuda ehk pisut kaugemale seni nähtuse kohta teadaolevast. Prokrastineerijaid on erinevaid ning kõigi tüüpide puhul ei ole prokrastineerimine toimetulekut oluliselt raskendav tegur. Meie projekti kaugem eesmärk on üles leida nimelt need prokrastineerijad, kes kuuluvad riskigruppi – lapsed/noored, kes ei suuda ühel või teisel põhjusel enda prokrastineerimiskäitumist vajalikul määral reguleerida. Halvema stsenaariumi korral võib kirjeldatu viia õppeedukuse olulise halvenemise või koguni koolist väljalangemiseni.

Projekti põhiline, haridussüsteemile adresseeritud väljund on niisiis prokrastineerimise mõttes riskigruppi kuuluvate laste äratundmine ja võimalike sekkumismeetodite kujundamine.

Projekti interdistsiplinaarsus väljendub: a) Tallinna ja Tartu Ülikooli erinevate õppekavade doktorantide vahelises koostöös, b) erinevate teoreetiliste ja metodoloogiliste raamistike arvestamises probleemile lähenemisel (haridus- ja tajupsühholoogia, kasvatusteadused, neuroteadused).

 

Aasta 2012 sisaldas projekti ettevalmistavaid tegevusi: tutvumist teemakohase kirjandusega, ühiseid arutelusid projekti läbiviimise planeerimiseks, esmaste mõõtvahendite väljatöötamist (sobiliku enesekohase skaala eestindamine ja täiustamine ning spetsiaalselt käesoleva projekti jaoks ajatäpsete katseprogrammide väljatöötamine impulsiivsuse, pidurdusprotsesside ja planeerimisoskuse hindamiseks) ning suuremahulist andmekogumist laiema haridusuuringu „Üldpädevused ja nende hindamine“ raames. Enesekohastele küsimustele vastas ca 800 põhikooliõpilast ning baasilisi täidesaatvaid funktsioone hinnati individuaalselt ca 100 õpilase puhul. Käsil on üldiste andmebaaside korrastamine, pärast mida asutakse esmaste analüüside juurde. Kuna saame toetuda varasemate suuremahuliste haridusuuringute („Eesti põhikooli efektiivsusuuring“ (KEFU), 2006-2009; „Muukeelne laps Eesti koolis“ (VEFU), 2010-2013; „Üldpädevused ja nende hindamine“ (YPU), 2011-2014) longituudandmetele (700 õpilast; küsitletud 3.–7. klassini), saame tagasiulatuvalt otsida tegureid (nii õpilaste personaalse arengu, lapsevanemate kasvatuspõhimõtete kui ka õpetajate õpetamiskäsitlustega seonduvaid), mis on viinud käesoleva projekti raames 2012. aastal mõõdetud edasilükkamiskäitumiseni.
2013. aasta esimeses pooles on kavas töötada välja õpilaste reaalset õppimiskäitumist edasilükkamise aspektist hinnata võimaldav veebilahendus ning tegeleda võimalusega lülitada projekti esimesel aastal täidesaatvate funktsioonide hindamiseks välja töötatud katseprogrammid online-testimiskeskkonda, et saaksime hinnata baasilisi täidesaatvaid funktsioone kogu YPU-projekti üldvalimil.
 

Kirjandus:

Ferrari, J.R., & Diaz-Morales, J.F. (2007). Procrastination: Different time orientations reflect different motives.  Journal of Research in Personality, 41, 707-714.
Ferrari, J.R., & Pychyl, T.A. (2012). “If I wait, my partner will do it:” The role of conscientiousness as a mediator in the relation of academic procrastination and perceived social loafing. North American Journal of Psychology, 14 (1), 13-24.
Owens, A. M., & Newbegin, I. (2000). Academic procrastination of adolescents in English and Mathematics: Gender and personality variations. Journal of Social Behavior and Personality, 15(5), 111-124.
Vohs, K. D., Baumeister, R. F., Schmeichel, B. J., Twenge, J. M., Tice, D. M., & Nelson, N. M. (2008). Making choices impairs subsequent self-control: A limited resource account of decision making, self-regulation, and active initiative. Journal of Personality and Social Psychology, 94, 883-898.
 

Tartu Ülikool Tagasi avalehele